Kommunaaltekstid & tööstuslik vaimutöö

Mul on jäänud kõrvu mure, et korrektset ning grammatiliselt laitmatut teksti peetakse “AI slopi’ks”, tööplönniks või mis iganes pilget selle kohta ei öelda. Hästi selgelt ning struktuurselt esitatud mõtted jäävad TI-spämmifiltritesse kinni, või siis inimene ei vaevugi süvenema, kui tekstis on loend. Mis alusel see otsus tehakse, on individuaalne, kuid tagajärg on: kiri või tekst lükatakse automaatselt kõrvale. Ma isegi lükkan eemale sisutühja teksti, mis isegi inimese kirjatuna on tegelikult nappide elutokenite kulutamine.

Kuid nimekiri ja emotsioonitud juhendamise tekstid on väga olulised, tänu sellele on paranenud hüppeliselt arstiabi, lennundus ja isiklikul pinnal poes käimine - ostunimekiri on väike näide kommunaaltekstist. Korteriühistu teadetetahvel tüürib elanikke argipäevaselt selgete sõnumitega. Lühidalt, need tekstid on olmet korraldavad juhised. Nad on ühemõtteliselt konkreetsed, täpselt sellised nagu tänased keelemudelid enesekindlusega kirjutavad. Fakte saab järele aidata, aga stiil on ajastu vaimule truu. Mõõdikud, eesmärgid, validatsioonid ja muud kodukontori käibefraasid.

Tööstuslikud vaimutöö viljad ehk kommunaaltekstid valmivad kiiresti ja on täpselt nii elutud, nagu nad ideaalis ongi. Väiksemgi vihje emotsioonile tuleb kinnitamisringilt tagasi kui viga. Hea juhis on puhas fakt ilma tundeta - nagu gravitatsioonikonstant vaakumis langevate kehade puhul.

Selle aasta kevadisel Prima Vistal kõlas läbi TI loodud teksti kohta analoog tööstusliku põllumajandusega. Raske vaeva põllul teeb traktor ja me ei peaks näppe mullaseks tegema, aga kiduraks jääva ihu pärast peame liigutama. Põhjala kogukonnaaed ja teised rohelapid on hobi: võtame kastist konksuga kartulit ja igal mugulal on päevavalguse kätte jõudes oma nimi. Meie ihud ja vaimud peavad saama midagi teha. Raskest põllutööst vabanemine kinkis vaba aja ja tuima mõttetöö taandumine tõotab sama. Meil on nüüd aega teha midagi muud, aga mida? Saame kirjutada luuletusi, mitte elutuid käsiraamatuid või koodi ränikivile. Võime mõelda, millise jälje jätab madu kivile.

P.S. Kui ma laseks TI-l kirjutada lusika kasutusjuhendi (enne kui ma lause lõpetasin, pidin ära proovima)? Palusin lühendada esimest varianti, sest teoreetiliselt pakendis oleva infolehe trükikulusid ja inimese tähelepanu peab optimeerima.

""" Kiirjuhend: Lusikas

Otstarve: Vedela ja pudruse toidu transport kausist suhu.
Kuldreegel: Nõgus pool alati ülespoole. Kumer pool üleval = 100% töövõime kadu. Kasutamine:
Haara: Hoia vart pöidla ja nimetissõrme vahel (mitte rusikas).
Kühvelda: Kasta kulp toitu, täites umbes 80% mahust.
Liiguta: Tõsta horisontaalselt suu juurde ilma kätt kallutamata.
Tühjenda: Sisesta suhu, sulge huuled ja tõmba puhas tööriist välja. Hoiatus: Ei sobi kruvide keeramiseks ega laua taga hernekatapuldiks. Pese pärast kasutamist. """

Agente ei pea õnneks lusikaga toitma, nad mõtlevad vahel ise, kuidas edasi. See meid kõige rohkem hirmutabki - lauakombed on muutumas.